Me sõitsime bussiga Tuhu rappa. Kui me kohale jõudsime, siis kõndisime 1km laudteel. Me nägime seal mitmeid puid ja muid taimi. Kõige rohkem kasvas seal kanarbikku ja seal oli väga palju jõhvikaid. Ühte konna nägime ka. Lõpuks jõudsime ühe torni juurde, mis oli 5 meetrit kõrge ja sealt oli väga ilus vaadata ümbrust. Siis me läksime sööma. Kui kõhud olid täis söödud, oli aeg kodu poole sõitma hakata.

Liisa, 3. klass


Käisime kooliga Tuhu soos. Seal nägime söödavaid marju - jõhvikaid ja murakaid. Soos oli laudtee. Tee peal kõndides jõudsime väikse torni juurde ja torni otsast nägime erinevaid asju. Samuti nägime soos sookaske ja kuulsime sookurge. Pärast pidasime piknikku.

Roger, 3. klass


Tuhu soos oli 1 kilomeeter laudteed. Ma nägin seal palju erinevaid taimi. Me käisime kõrge torni otsas, sealt oli väga ilus vaade. Me pidasime piknikut ka. Ma nägin ühte väikest konna. Soos oli jõhvikaid ja me sõime neid väga palju. Me saime ka binoklist vaadata. Bussi sõit kestis edasi-tagasi 2 tundi. See oli tore päev.

Anne-Grete, 3. klass


Käisime klassiga Tuhu rabas. Seal oli väga tore. Bussis rääkisin sõpradega ja kui me jõudsime kohale, siis ma olin väga elevil. Kui olime laudtee peal, siis me kuulsime sookurgi ja nägime igasuguseid taimi. Pärast läksime torni ja vaatasime kaunist vaadet. Peale seda tegime grupipildi ja sõime võileibu. Ja siis läksime tagasi kooli.

Miia, 3. klass


Käisime klassiga Tuhu soos. Ma nägin jõhvikaid ja veel teisi taimi. Me käisime tornis ja vaatasime sealt binokliga sood. Me pidasime piknikku ja sõime koolist kaasa võetud võileibu. Meile anti nuusutada erinevaid taimi. Mulle meeldis see väljasõit.

Kermo, 3. klass


Mullle meeldis soo sellepärast, et sain torni otsas käia ja tutvusime uute taimedega. Eriti ilusad olid jõhvikad. Saime õues olla ja matkata. Matkajuht rääkis meile taimedest. Tore päev oli.

Andry, 3. klass


 Me käisime Tuhu rabas. Me kõndisime ühe kilomeetri. Me nägime kanarbikku. Me nägime sookaske. Me nägime jõhvikaid.

Me käisime torni otsas. Torni otsa võis minna korraga 10 täiskasvanut. Me pidasime piknikku ja jõime sooja teed.

Karlos, 3. klass


Käisime 8. septembril koos esimese ja teise klassiga Tuhu soos. Startisime kooli juurest kell 8.40 hommikul. Bussisõit kestis umbes tund aega.

Kohapeal kohtusime giidiga, kellega läksime matkale. Soos nägime palju erinevaid taimi, näiteks kanarbikku, sookailu, turbasammalt, sookaske ning jõhvikaid. Jõhvikaid saime ka süüa ja need olid väga maitsvad.

Soos oli huvitav vaatetorn, kuhu otsa saime ronida. Selle vaatetorni nimi on “Trepp”. Vaatetorni kõrval pidasime piknikku. Sõime võileibu ning jõime termosega kaasa võetud pärnaõieteed.

Mulle meeldis see päev väga, sest sain teada palju uut ja põnevat. Kõige rohkem jäi meelde see, et turbasammal on üks kõige puhtamaid asju maailmas, mida saab kasutada ka haavade raviks.

Karl Nikolai, 3. klass


      

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Õpilaste muljeid kogus õpetaja Ave


 

12. juunil tähistati veebiüritusel eTwinningu õppeaasta lõppu ning kuulutati välja 2020. aasta Eesti parimad eTwinningu projektid. Võitjaks tuli Narva lasteaia Põngerjas projekt, 2. koht läks Vastseliina Gümnaasiumile ja kolmas Kuressaare Vanalinna Kooli.

 Seitsme eripreemia hulgas oli ka meie kooli projekt "Different ways to say hello" ("Kuidas öelda "Tere")  - parima keeleprojekti eripreemia.

Eksperdid iseloomustasid projekti järgnevalt: Väga tore  ja lihtne projekt. Eesti on algataja ja liitunud 15 riiki. Väga hästi organiseeritud Twinspace. Sellest võinuks tulla üliäge projekt, kuid esiletõstmist väärib see, et Eesti koolid on teinud suurepärast tööd ning kõrgelt hinnatav on suurepärane oma kooli sisene koostöö nii õpilaste kui õpetajate vahel. Hea idee oli ka projektipartnerite keeltes sarnasusi leida.

Pikemalt lugege võistluse tulemustest SIIT koolielu.ee kodulehelt, parima keeleprojekti endaga saate aga lähemalt tutvuda klikates: http://www.surju.edu.ee/index.php/33-etwinning/584-the-different-ways-to-say-hello-thank-you-please-and-goodbye

 

Täname kõiki projektis osalenud õpilasi ja neid juhendanud õpetajaid Avet ja Signet!

 

 

 

 

Multimeedia valikaine õpilased tegelesid muuhulgas animatsioonide loomisega - mõned näited allpool:

Õpetaja Signe

 

Veel märtsi esimestel päevadel ei osanud meist vast keegi arvata, et suure nakkusohu tõttu oleme sunnitud oma õppetöö distantsõppele üle viima. Olukord oli uus nii õpetajatele kui õppijatele. Igaüks lähenes õppetööle loovalt  omal moel aga ühes olen ma kindel, et tublid olid kõik. Püüdsime nii meie õpetajatena kui ka õpilased koos vanematega anda endast parima. 
Käsitöö ja kodunduse töid valmis igatahes hulganisti ja õpilastele jagub vaid kiidusõnu. Selleks, et ka kõik teised saaksid näha kui tublid ja töökad me olime jagan ma vaatamiseks e-raamatut õpilaste töödest distantsõppel. Mõnusat sirvimist!
 

https://read.bookcreator.com/qpm3vjZXRIY2WCtRQd1MDvPygFA3/xis4ybrNS-OEvtReuVcVCg

õp. Marge

 
 

 Järjekordne pranglimise hooaeg on lõppenud.

Pärnumaa finaali pääsesid Surju Põhikooli 2. klassist Roger Pärn, kes saavutas 3. koha, Keijo Mohnja 3. klassist sai 5. koha, Kert Heljas 5. klassist 9. koha ja Markus Juust 5. klassist 11. koha.

Seekord jõudsid Surju õpilastest kõige kaugemale Keijo Mohnja, kes saavutas vabariiklikus finaalis 1.-3. klassi arvestuses 9. koha ja Roger Pärn, kes saavutas samas vanuseklassis 10. koha. MMile pääsemisest ei jäänud palju puudu.

Võistleme jälle järgmisel õppeaastal!

Fotol: Roger ja Keijo Tallinnas finaalvõistlustel koos pranglimise eestvedajate Ljudmila Pilve ja Aet Sõmeriga (erakogu)

Õp. Ave

 

 

 

Turvalise interneti päeva tähistamine veebruaris on Surju Põhikoolis juba traditsiooniline. Sel aastal külastas kooli veebikonstaabel Ville Ränik ning pidas nii väiksematele kui suurematele loengu teemal ,,Ohud internetis". Kuulsime, et oluline on teada, mida internetis teha võib ja mida mitte.

 Et ohutult liigelda, peame kinni pidama liiklusreeglitest. Internetis on veebiliiklus ja seal on samuti reeglid, mida peame järgima.
Kui päris liikluses valesti käitudes võid näiteks kukkuda, siis internetis viga tehes ei pruugi sellest kohe arugi saada.
Iga asi, mida sa internetis teed, on suurema tähendusega, kui sa algul arvad. Sa pead vastutama selle eest, mida veebi üles riputad.
Ei ole mõtet levitada rumalusi, vaid tarkusi.
See, mida sa sotsiaalmeedias postitad, näitab, milline sa oled. Ole viisakas, ära tülitse.
Inimesed, kes teisi sotsiaalmeedias kiusavad, vajavad ise abi. Nad vajavad tähelepanu, neil on endal mingi probleem.
Kõik, mida sotsiaalmeedias näed, ei pruugi olla õige ja kõike ei pea järgi tegema.
Sotsiaalmeedias võid kohtuda inimestega, kellel ei ole head kavatsused.
Kui sa ei tea, kas sisu on õige või vale, küsi kelleltki targemalt.
Ära saada võõrastele oma andmeid ega pilte endast ning ära jaga infot oma perekonna kohta.
Nii lapsevanematel kui õpilastel on oluline teada, missuguses vanuses võib teha sotsiaalmeedia konto. Vanusepiiranguga soovitakse lapsi kaitsta mitteeakohase sisu eest.
Hea näpunäide on see, et kui sa märkad, et kooli arvutis on kellelgi jäänud mõnelt kontolt kogemata välja logimata, siis tuleb sealt välja logida ja konto omanikule märku anda, et ta oleks järgmisel korral hoolsam.
Küberhügieenireegleid on oluline järgida ka oma nutivahendis. Kas sinu telefonil on parool või turvalukk?

Lisaks veebikonstaabli loengule panid paljud õpilased end proovile lahendades veebipõhist KüberNööpNõela testi, mis koosnes nutiseadmetega seotud loogikaküsimustest.

 

Õp. Ave Kartau