ÕppenõukoguTurvalise interneti päev 2020
Turvalise interneti päeva tähistamine veebruaris on Surju Põhikoolis juba traditsiooniline. Sel aastal külastas kooli veebikonstaabel Ville Ränik ning pidas nii väiksematele kui suurematele loengu teemal ,,Ohud internetis". Kuulsime, et oluline on teada, mida internetis teha võib ja mida mitte.
Et ohutult liigelda, peame kinni pidama liiklusreeglitest. Internetis on veebiliiklus ja seal on samuti reeglid, mida peame järgima.
Kui päris liikluses valesti käitudes võid näiteks kukkuda, siis internetis viga tehes ei pruugi sellest kohe arugi saada.
Iga asi, mida sa internetis teed, on suurema tähendusega, kui sa algul arvad. Sa pead vastutama selle eest, mida veebi üles riputad.
Ei ole mõtet levitada rumalusi, vaid tarkusi.
See, mida sa sotsiaalmeedias postitad, näitab, milline sa oled. Ole viisakas, ära tülitse.
Inimesed, kes teisi sotsiaalmeedias kiusavad, vajavad ise abi. Nad vajavad tähelepanu, neil on endal mingi probleem.
Kõik, mida sotsiaalmeedias näed, ei pruugi olla õige ja kõike ei pea järgi tegema.
Sotsiaalmeedias võid kohtuda inimestega, kellel ei ole head kavatsused.
Kui sa ei tea, kas sisu on õige või vale, küsi kelleltki targemalt.
Ära saada võõrastele oma andmeid ega pilte endast ning ära jaga infot oma perekonna kohta.
Nii lapsevanematel kui õpilastel on oluline teada, missuguses vanuses võib teha sotsiaalmeedia konto. Vanusepiiranguga soovitakse lapsi kaitsta mitteeakohase sisu eest.
Hea näpunäide on see, et kui sa märkad, et kooli arvutis on kellelgi jäänud mõnelt kontolt kogemata välja logimata, siis tuleb sealt välja logida ja konto omanikule märku anda, et ta oleks järgmisel korral hoolsam.
Küberhügieenireegleid on oluline järgida ka oma nutivahendis. Kas sinu telefonil on parool või turvalukk?
Lisaks veebikonstaabli loengule panid paljud õpilased end proovile lahendades veebipõhist KüberNööpNõela testi, mis koosnes nutiseadmetega seotud loogikaküsimustest.
Õp. Ave Kartau
Projekt “Sinu käed päästavad elu!”
16. oktoobril tähistati Euroopas südame taaskäivitamise päeva ning selle raames viis ka Pärnu Haigla läbi suuremahulise elustamiskoolituse “Sinu käed päästavad elu”. Ettevõtmise raames tutvustati praktilisi elustamisvõtteid ja tuletati meelde põhitõdesid mida 112 telefonile helistades järgida. Samuti oli õpilastel võimalus tutvuda kiirabi autoga. Me oleme väga rõõmsad, et ka meie kooli õpilastel ja õpetajatel oli võimalus sellest osa saada ja oma teadmisi elustamise teemal täiendada või kinnistada.
Õp. Marge
Eesti Rahva Muuseumi projekt „Sünnipaik“ jõudis Saarde valda
24.septembril osales meie kooli 8.klassi õpilane Lume Tuum ERM-i projektis „Sünnipaik“. Saarde vallas Mõimessaares sündinud keeleteadlase ja polügloti Pent Nurmekundi sünnikodu tähistava kivi juures luges Lume tema Mulgi murdes kirjutatud luuletuse „Kõllanõmme“.
Kõllanõmme-kulne kotus,
pedäjitest pärätü.
Unka otsan tor`sipesä
vahimihess vaadetü./---/
Tuulek pedäjite ossilt,
nõnna vaiguhõnngu tuup,
sinikeg nink kailug üten
miule kassikangast kuup./----/
Peeter Volkonski eestvedamisel läbiviidava projekti tulemusel peaks mõne aasta pärast Eesti Rahva Muuseumil olema kokku pandud virtuaalne kaart, kust iga huviline saab vaadata Eesti jaoks oluliste inimeste sünnikohti. Kokku kaardistatakse 300 mälestuskivi või -plaadiga tähistatud sünnipaika ja nendest luuakse digitaalne andmekogu.
Lisaks filmitakse iga suurkuju sünnikohal tema loomingut või saavutusi iseloomustav 30–40sekundiline videoklipp ja neist klippidest kujuneb e-ERM-is suurkujude virtuaalnäitus. Iga sünnipaik varustatakse QR-koodiga, et ka kohapeale sattudes oleks võimalik seda klippi vaadata. Klippidele lisatakse lingid, mis suurkujusid lähemalt tutvustavad. Ootame põnevusega ERM-i virtuaalnäituse valmimist, et igaüks saaks vaadata ja kuulata Lume kaunist esitust ning tutvuda põhjalikumalt Pent Nurmekundi elu ja tegevusega.
Õpetaja Riina Ollo
Metsaviktoriin 2019
Nii nagu juba tavaks saanud toimus ka sellel aastal traditsiooniline metsaviktoriin 8. aprillist kuni 8. maini. Meie koolist võttis viktoriinist osa 4 klassi. Meie vanuserühmas (5.-9. klass) võttis üle vabariigi osa 192 klassikollektiivi. Õpilastel läks päris hästi. Kõige tublim oli 5. klass, kes saavutas 20. koha. 6. Klass saavutas 26. koha, 8. klass 32 koha ja 7. klass 44 koha. Tublid olite! Küsimused olid päris huvitavad ja kohati ka üsna keerulised
Õp. Maie
Surju põhikoolis käis külas keeleteadlane Madis Arukask
Aasta 2019 tähistab saja aasta möödumist eesti keele seadustamisest riigikeelena, mistõttu on see pühendatud eesti keelele. Kuna parim viis oma emakeele kohta midagi uut ja põnevat avastada on kutsuda kooli külla keeleteadlane, sai see tänu Tartu Ülikooli projektile „Eesti keele päevad haridusasutustele“ ka tehtud: 8. veebruaril tuli Surju põhikooli õpilastele eesti keele erijoontest, keelesugulastest, hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest rääkima keeleteadlane ja folklorist Madis Arukask. Lisaks eesti keelele on ta uurinud ka meie lähemaid sugulaskeeli (näiteks vadja ja vepsa keeli), mistõttu oskab ta hästi välja tuua ja näidetega ilmestada eesti keelele eriomaseid tunnuseid võrdluses sugulaskeeltega, samuti aga võrrelda eesti keelt ka nii Euroopas kui mujal maailmas kõneldavate keeltega.
Õpilased said näiteks teada, et eesti keel kuulub kõnelejate arvu poolest maailma neljasaja suurima keele hulka, on üks maailma kahesajast riigikeelest, samuti üks viiekümnest kõrghariduskeelest ning üks kolmekümnest keeletehnoloogilisest keelest. Saime ka teada seda, et alates 2004. aastast, mil Eesti Vabariik astus Euroopa Liitu, on eesti keel üheks Euroopa Liidu kahekümne neljast ametlikust keelest. Samuti selgus, et suurem osa Euroopas kõneldavaid keeli kuulub indoeuroopa keelte hulka, eesti keele sugulasi soome-ugri keeli on Euroopa keelte hulgas aga ainult väga väike rühm.
Madis Arukask rõhutas eesti keelest rääkides seda, et eesti keele ja kultuuri säilimiseks ja arenguks peame me kõik iga päev selle eest hoolt kandma. Võrreldes mitmete meie lähemate sugulaskeeltega on eesti keele olukord hetkel veel päris hea – eesti keel on kasutusel riigikeelena, haridus- ja teaduskeelena, Eesti ilu- ja ajakirjanduses on loomulik kirjutada ja lugeda tekste eesti keeles. Seetõttu ongi oluline, et iga Eestis elav inimene oskaks eesti keelt, tahaks seda kasutada iga päev ja täiustaks oma keeleoskust pidevalt. Koolitunnis võivad eesti keele reeglid küll mõnikord tunduda igavad või keerulisedki, kuid keele säilimiseks on nad üliolulised: väikese keele ellujäämise garantiiks on kirjakeele ühtne kuju. Keel ei tähenda aga ainult sõnavorme, sest kõige olulisem on see, milline tähendus on keelel kõneleja jaoks.
Õpilased kuulasid loengut huviga, mõtlesid kaasa ja said loengu lõpus võtta osa keeleteemalisest viktoriinist: hea meel on öelda, et pooled võistkonnad vastasid õigesti kõigile küsimustele. Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna dotsent Madis Arukask pakkus meile kooliperele toreda võimaluse avardada silmaringi, omandada uusi teadmisi ja mõelda meie emakeele rollile kiiresti muutuvas maailmas. Ju selleks, et säiliks eesti keel ja kultuur, peab noortel olema huvi ja soov emakeele kestmisesse ja arengusse panustada.
Õpetaja Riina
Turvaliselt internetis
Veebruari algul tähistati Surju koolis turvalise interneti päeva, külas käis meie piirkonna noorsoopolitseinik Heidi Sosi. Teemaks oli turvaline käitumine internetis ja toimus kaks õpituba - nooremale ja vanemale koolieale.
Peamine nõuanne oli see, et nutiseadmetes tuleb käituda samamoodi nagu päris elus ning jälgida samu viisakusreegleid.
Vanemad õpilased lahendasid koos probleemülesande ning said rohkem infot nutisõltuvusest.
Lapsed ja vanemad peavad jälgima järgmisi nõuandeid:
Lapse internetikäitumise eest vastutab lapsevanem ja Facebooki kasutamine on lubatud alates 13. eluaastast.
Võib juhtuda, et keegi pahatahtlik inimene on teinud libakonto ja saatnud sulle inetuid või imelikke sõnumeid või on kutsunud sind kuhugi. Sellest peab laps rääkima oma vanematele. Kui vanemale ei julge sellest rääkida, siis tuleb leida keegi teine usaldusväärne täiskasvanu. Täiesti võõra inimesega, kellega sa oled internetis sõbraks saanud, ei tohi minna kohtuma.
Salasõnaks ei tasu panna 0000 või 1234 või oma sünniaega vms.
Nalja pärast kellegi teise telefoni võtta või sealt sõnumeid saata ei ole lubatud.
Internetti fotosid üles pannes peab olema ettevaatlik. Nimelt, kui sa hiljem soovid need ära kustutada, siis kustuvad nad ära sinul endal, aga internetti jäävad nad ringlema.
Seega enne kui midagi internetti üles paned, mõtle hoolikalt järele!
Õpetaja Ave
Tähtsad lingid
Hiljuti uuendatud
