ÕppenõukoguBioloogiline mitmekesisus veekogude võlumaal
Laseme kõnelda õpilastel:
1-3. klass:
... läksime bussiga Ermistu järve juuurde. Me saime öelda erinevaid kalu ja siis saime parvega sõita ja siis saime uurida veeputukaid. Me võtsime mudaproovi ja siis poisid panid enda muda näo peale. Me saime vaadata, mis muda sees oli.
Kui me hakkasime tagasi minema, siis me alustasime kalade püüdmist. Ja see oli minu parim päev!
(Kaili 2. kl)
... sõitsime bussiga Ermistu järve äärde. Seal saime kala püüda ja uurida veeputukaid. Võtsime veeproove. Saime parvega sõita. Nägime ulpivat sauna. Poisid tegid mudamaski. Siis viskas onu Jüri kalavõrgu vette. Tüdrukud said võrguga putukaid püüda. Ja klassijuhataja tegi meie klassist pilti.
(Triinu 2. kl)
Me käisime esimese, teise ja kolmanda klassiga Ermistus parvega järve peal sõitmas. Kui parvel olime, olid meil kõigil päästevestid seljas. Me võtsime veeproovi ja mudaproovi. Ma sain teada, et muda sügavamas kohas võib olla isegi 12 meetrit. Me püüdsime ka kala. Kaks väikest kala said poisid kätte, aga me lasime nad vette tagasi. Siis näitas Jüri Tenson meile kalu. Ta näitas meile vingerjat, ahvenat ja teisi kalu. Jüri Tenson oli meie giid. Ta rääkis, et haug on nende järve suurim kala. Me saime ka vähki kätte võtta, kuid mina ei julgenud, aga poisid küll. Me saime ka kahvaga kala proovida püüda, aga keegi ei saanud kahvaga kala. Minu arust oli meil väga-väga tore reis!
(Piibe 3. kl)
Käisime Ermistu järvel. Seal Jüri Tenson rääkis kaladest. Ta rääkis, et vingerjas on kalade kuningas ja linask on kalade kuninganna. Püüdsime kala ja sõitsime parvega. Järvel võtsime mudaproove, veeproove ja pärast tegime mudamaski.
(Markus 3. kl)
... parve peal püüdsime planktonit, tegime mudamaske ja võtsime veeproovi. Me püüdsime kala, aga ainult Kert ja Kevin said kala kuna kõik lärmasid silla peal ja kala ei tahtnud eriti tulla. Me võtsime akvaariumist vähke välja ja tegime nendega nalja. Onu Jüri Tenson näitas meile igasuguste kalade pilte ja ta ütles, et järve kuningas on vingerjas ja ta näitas pilti, kus oli peal kala sisikond.
(Marko 3. kl)
4-6. klass: 
... me käisime Ermistu järve ääres 4.- 6. klassiga. Seal mulle meeldis, kui meile õpetati nt raudkiisk või mändvetikas. Sain teada, et mändvetikas on veetaimede kuningas. Mulle meeldis ka, et seal võis kala püüda ja kaasa võtta.
Keity (5. kl)
...mulle meeldis seal kala püüda ja erinevaid asju näha ja proovida. Mulle meeldis seal veel erinevaid taimi näha ja ka parve peal käia.
Oliver (5. kl)
...mulle meeldis eriti vee hapesust mõõtaja mõõteriistu kasutada. Püüdsin ise ka ühe tillukese kala, aga see tegi mind ikkagi rõõmsaks. Mulle meeldisid need säilitatud kalad. Need olid lahedad ja hirmsad samal ajal. Aleksander püüdis kinni ka ühe haugi.
Markus (5. kl)
...mulle meeldis seal see, et saime muda mõõta ja ka veel temperatuuri mõõta. Seal saime ka luubi telefoni külge panna.
Reimo (5. kl)
7-9. klass:
Teisipäeval, 12.septembril sõitsid 7.-9. klassi õpilased koos õpetaja Marge ja õpetaja Liisiga Ermistu järve äärde.
Kui me sinna jõudsime, tutvustati meile lühidalt Ermistu järvest See on 500 hektarit suur, Eestis suuruselt üheksandal kohal ja selles leidub ravimuda. Mudakihi paksus on lausa 12 meetrit.
Ermistu järv on kalade poolest liigirikas. Ka meile tutvustati erinevaid kalu, kes järves elavad. Kõige paremini jäi neist meelde vingerjas. Vingerja sugulast hinki võib leida ka meile lähedal asuvast Reiu jõest. Samuti räägiti meile lindudest, kes järve ääres ja järvel elavad.
Me saime sõita ka parvega ja samal ajal kui parv liikus, räägiti meile lähemalt järvest ja mudast, mida seal leidub väga palju.
Ekskursioon Ermistusse oli väga huvitav ja meeldis mulle väga!
Angela (9. kl)
Surju Põhikool sai eTwinningu kooli märgi
Rõõm on teatada, et Surju Põhikoolile on omistatud eTwinningu kooli märk aastateks 2018–2019.
Märgi saanud koolid on teerajajad ja eeskujud järgmistes valdkondades:
•digipraktika;
•e-turvalisuse praktika;
•uuenduslikud ja loovad lähenemisviisid pedagoogikale;
•töötajate jätkuva kutsealase arengu edendamine;
•koostööl põhineva õppepraktika edendamine töötajate ja õpilaste seas.
Märk pole üksnes tunnustus individuaalsete õpetajate isiklikule tööle, vaid see rõhutab ka kooli eTwinningu meeskonna suuri saavutusi.
Märgi saamiseks läbisid koolid kaheetapilise taotlusprotsessi. Eestis said märgi 8 haridusasutust.
Etwinning on lihtsamalt öeldes rahvusvaheline veebipõhine koostöö erinevate koolide vahel. Surjus on eTwinningut harrastatud juba alates 2007. aastast – alustas tollane inglise keele õpetaja Krista Rammo, jätkasid Agnes Leemet, Signe Reidla ja Ave Kartau. Alati on olnud abiks IT-juht Valter Tominga ja teised head kolleegid.
Mitmeid eTwinningu projekte näete Surju kooli kodulehelt, valides sealt Huvitegevus ja Projektid.
Kõiki eTwinningu kooli märgi saajaid näeb siit: https://www.etwinning.net/et/pub/support/2018--2019-etwinning-school-li.htm#c233
18. juunil osales Surju kooli eTwinningu esindus pidulikul tänuüritusel Tallinnas restoranis R18, kus märk ka kätte anti.
Pildil: Surju kooli esindus koos Eesti eTwinningu eestvedajate Elo Allemanni ja Ingrid Maadverega.
Õpetaja Ave Kartau
Pranglimine 2017/2018
Pranglimine ehk veebipõhine peastarvutamine on olnud Surju kooli trumpala juba aastaid. Ka sel aastal saavutati suurepäraseid tulemusi. 
Pärnumaa finaali kutsuti eelvõistluste kolme etapi parimad. Pärnumaa finaalis saavutasid 3. klassist Kert Heljas 3. koha, Markus Juust 5. koha, Robin Mittenbritt 7. koha ja Lisandra Mohnja 14. koha. Finaali pääses 3. klassist ka Gregor Metsa, kes seekord ei saanud kahjuks osaleda. Neidude vanuseklassis sai Birthe Lall 7. klassist 3. koha, noormeeste arvestuses Kert Kruusimägi 8. klassist 2. koha ja naiste arvestuses Ave Kartau 1. koha. Surju kooli edukaim klass oli 3. klass.
Vabariiklikele võistlustele 20. märtsil Kilingi-Nõmme said kutse kolm õpilast ja nende saavutused olid väga head – eri vanuseklassides Kert Heljas Eestis 9. koht, Birthe Lall 5. koht ja Kert Kruusimägi 5. koht. 
Elasime võistlejatele väga kaasa, sest auhind vabariigi parimatele oli kadestamisväärne – sõit 28. aprillil pranglimise MMile Ukrainasse, Lvivi. Vahvale reisile koos vanematega pääsesid seekord Birthe Lall ja Kert Kruusimägi ning kooli vilistlane Chris Kruusimägi, kes esindas Koidula Gümnaasiumit. Kui Birthe ja Chris on käinud MMil juba aastaid, siis Kerdile oli see esmakordne kogemus.
Palju õnne!
Õpetaja Ave Kartau
Mälumäng Varia
11.aprillil toimus Pärnumaa koolide mälumäng VARIA
Meie kooli võistkond saavutas väga tubli III KOHA.
Võistkonnas osalesid :
Markus Heiter
Lume Tuum
Henri Viik
Alex-Sander Mõnuvere
Rita Ojaste
Viktoriinil osales 18 võistkonda
Loodusainete nädal
Kunstiainete nädal
28.02- 9.03 toimus koolis kunstiainete nädal, mille raames oli õpilastel võimalus kuulata erinevaid esinejaid, illustreerida pilte, meisterdada pille, osaleda teemakohastes viktoriinides ja tutvuda Saarde Katariina kirikus oreliga.
28.02 saime osa väga huvitavast kontserdist Pärnu Kontserdimajas, kus esinesid korraga 100 mandoliinimängijat. Teisipäeval, 6. märtsil tähistati kunstiõpetuses ainenädala raames väärikaid tähtpäevi. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhuks valmistati juba enne vaheaega plakateid. Kunstnik Konrad Mägi 140. sünniaastapäevaks värvisid 4.-8. klassi õpilased kunstniku maalidest tehtud joonistusi, andes neile uued värvid ja väljanägemise. 1. ja 2. klassi õpilased said oma käega meisterdada toreda pilli, igatahes jätkus fantaasiat ja elevust kõigile.
7. märtsil tutvusid 4., 5. ja 8. klass Saarde kirikus oreliga. Kes soovisid said ka ise orelil musitseerida.
8. märtsil mõistatasid 1.-3. klassi õpilased väljapandud pildimaterjali põhjal lasteraamatute tegelasi ja illustraatoreid.
Reedel, 9. märtsil, oli meil külas pärimusmuusik Juhan Suits, kes on üks Eesti rahvapäraste puhkpillide mängijatest. Saime kuulata Eesti torupilli, sarvepilli, vilesid ja parmupille. Iga pilliga kaasnes ka väike tekkelugu ja muusikapala. Juhan Suits mängib Eesti-Ukraina ansamblis Svjata Vatra ja töötab puhkpillide lektorina.
Õpetaja Tiia Hermann
Tähtsad lingid
Hiljuti uuendatud