Surju kooli klassiõpetaja osales 15.-23. märtsil 2019 Suurbritannias Cheltenhamis kursusel „One Week Course for Teachers of Maths”. Koolitusel oli rõhk lõimitud aine- ja keeleõppel (eesti keeles LAK-õpe, inglise keeles CLIL - content and language integrated learning) ning seetõttu ei tegeletud seal ainult matemaatikaga, vaid ka keeleõppe ja muude õppeainetega.

Kursuse üheks lektoriks oli suurepärane Lucy Norris, kes töötab hetkel Briti nõukogus (British Council) ning kelle meeleolukates töötubades on Surju kooli õpetajad ka varem osalenud. Lucy Norris selgitas, et CLIL-õpe ei tähenda ainult seda, et õpilane oskab õpitut võõrkeeles, vaid ta peab seda oskama ka oma emakeeles. Et saada CLIL-kooliks või CLIL-klassiks, ei pea Euroopa Liidu standardite järgi olema mitte kogu õpe teises keeles, vaid nädalas vähemalt 25 protsenti õppest võõrkeeles. Lääne-Euroopas on selline õpe populaarne, kuid on esinenud ka tagasilööke. Näiteks Hispaania ühes piirkonnas, kus oli palju CLIL-koole, seda enam ei viljeleta, sest avastati, et lapsed ei ole enam võimelised emakeeles rääkima oma koduülesannetest.

Lucy Norris arutles samuti, et kui lapsed istuvad klassis traditsiooniliselt ridades, näoga tahvli poole, siis ei ole õppimine väga tõhus. Oluline on, et klassis oleksid lauad paigutatud nii, et lapsed saaksid istuda ja õppida grupis; töötada ja arutada ülesandeid koos ning saavutada õpieesmärke ühiselt.

Teiseks lektoriks oli Manny Vazguez, kes muuhulgas julgustas õpetajaid tõhusamalt kasutama erinevat tüüpi diagramme, tabeleid ja skeeme, et hõlbustada õppimist. Praktilise töö käigus saadi kogemusi, missugust tüüpi diagramm või skeem sobiks mingi õppematerjaliga kõige paremini.

Diagrammidest kasutatakse Eestis algklassides põhiliselt tulpdiagrammi, hiljem joon- ja sektordiagrammi. Miks mitte kasutada juba algklassides rohkem ka teisi diagrammitüüpe, näiteks kalasabadiagrammi või Venni diagrammi. Teema tundus osalejatele huvitav ja tekitas soovi antud valdkonda põhjalikumalt edasi uurida ning rohkem koolis kasutada.

Kolmel päeval vaatlesid kursusel osalejad piirkonna koolides erinevaid ainetunde nii nooremas kui vanemas kooliastmes. Kohalikud lapsed olid õpihimulised, tunnid õpetajate poolt metoodiliselt hästi üles ehitatud. Silma jäi see, et koolides oli rohkem meessoost õpetajaid, eriti algklassides. Nagu ikka, kannavad inglise lapsed enamus koolides koolivormi ning on pikal vahetunnil õues lustimas sõltumata ilmast. Märkamata ei jäänud ka see, et Inglismaa koolides ei käi lapsed vahetunnis kooli territooriumil ringi telefonid käes, see ei ole lubatud. Lubatud ei olnud isegi korraks telefoni kätte võtta ja hetkeks vaadata. Kooli välisuksest tänavale astuda enne koolipäeva lõppu võib vaid vanema kirjaliku tõendi alusel ja seda reeglit järgiti väga rangelt mitte ainult algklassides, vaid ka vanemates klassides. Väljas saab käia vaid siseõues ja see on kõrge taraga piiratud. Rääkides probleemidest Inglismaa hariduses tõdeti, et need on sarnased nagu igal pool mujal – heade spetsialistide puudus, koolide rahastamine, õpetajate palk, suur töökoormus jms.

 Inglismaal koolis olles on põnev proovida koolilõunat, mille kohta inglased ei ütle mitte lunch, vaid school dinner. Tore on tõdeda, et viimastel aastatel on koolilõuna Inglismaal muutunud tervislikumaks ja seda suuresti tänu kuulsa telekoka Jamie Oliveri aastatepikkustele püüdlustele.

Erasmus+ õpirännete oluliseks osaks on lisaks koolipingis istumisele ka kohaliku kultuuriga tutvumine. Võimalus oli külastada Lõuna-Walesi, pealinna Cardiffi, selle peamist vaatamisväärsust Cardiffi kindlust ning käia maa all kivisöemuuseumis nimega Big Pit. Lisaks sai sihtkohta minnes üle vaadata Big Beni Londonis, mis seisab endiselt vankumatult, kuid on aastani 2021 renoveerimiseks kaetud ning teha tiiru kuulsal vaaterattal London Eye. Uskumatu oli näha Brexiti demonstratsiooni Parlamendi väljakul 23. märtsil, kus osales umbes miljon inimest. Oli ju Brexiti otsustamise tähtajani 30. märtsini 2019 jäänud veel vaid mõned päevad.

Antud täienduskoolitus oli korraldatud nii, et õpiti koos õpetajatega Maltalt, Saksamaalt, Tšehhist, Belgiast, Poolast, Kreekast ja Hispaaniast. Kokku osales koolitusel 13 õpetajat, kes kiiresti ühise keele leidsid ja koos õppimist nautisid. Huvitav oli kuulda, millised rõõmud ja mured on erinevate maade õpetajatel ning mõista, et Eesti ja meie väikese kooli õppekeskkond on võrreldes mõne teise riigiga väga rahulik ja turvaline. Selliseid väikese õpilaste arvuga klasse nagu meil maakoolides, peetakse paljudes Euroopa riikides väga suureks luksuseks.

Oluliseks keele- ja kultuuriõppe kohaks oli elamine peres, kus oli ka õhtusel ajal võimalik inglise keeles rääkida ning näha veidi lähemalt kodust argielu. Samas peres elas ka muusikaõpetaja Maltalt, kellega tekkis hea kontakt ning järgmine kohtumine, kus plaanitakse uusi koostööprojekte, on juba kokku lepitud.

Erasmus+ programmi abil toimuvad õpiränded võimaldavad õppida teiste maade headest praktikatest ning tutvuda sealse hariduse ja kultuuriga. Õpirände tulemusel saab õpetaja integreerida tundidesse uusi õpetamisvõtteid ning kasutada loodud sidemeid uute rahvusvaheliste projektide loomiseks.

 

Õpetaja Ave Kartau

 

 

 

Sügisesel koolivaheajal 2018 käisid kaks Surju Põhikooli õpetajat Signe Reidla ja Ave Kartau Erasmus+ programmi raames Bulgaaria Osnovno Uchilishte "Svety Svety Cyril i Metodii" nimelises põhikoolis töövarjuks. Kool asub Bachevo asulas, seal õpivad lapsed 1.-7. klassini.

Tutvuti Bulgaaria kooli igapäevaeluga, külastati inglise keele, matemaatika ja arvutiõpetuse tunde ning vahetati kogemusi erinevate õpetamise meetodite ja võimaluste üle.

 Näiteks inglise keele õpetamisel on Bulgaaria koolides suurem rõhk tähtede ja sõnade kirjutamisel, sest bulgaaria tähestik on kirillitsa, mis erineb ladina tähestikust. Inglise keele tundides nägid ja said eesti õpetajad üle võtta häid nippe, kuidas näiteks palli- ja rõngamängude abil sõnavara korrata.

Matemaatika ainekava on Bulgaarias võrreldes Eestiga mahukam. Näiteks 7. klassi õpilased lahendasid suhteliselt keerulisi ülesandeid püramiidide pindala ja ruumala arvutamise kohta. Eestis õpitakse selliseid ülesandeid lahendama alles 9. klassis. 7. klassi ainekavas on ka negatiivne astendaja, avaldiste lihtsustamine, samuti õpitakse põhikoolis põhjalikult võrratusi.

Õpilastel on arvutiõpetus tunniplaanis eraldi aine, selle jaoks on koostatud põhjalik ainekava ja paberkandjal õpikud, mis toetavad õpetaja tööd.

Kadedust võib tunda, sest selle piirkonna väikestes koolides olid olemas kunstkattega väljakud jalgpalli mängimiseks ning lapsed lustisid vahetundides rõõmuga õues ja kasutasid vähem nutivahendeid.

 Eesti õpetajad tutvustasid Eesti kultuuri, haridussüsteemi ja oma kooli. Õpetajad viisid läbi inglise keele tunde ja robootika ning programmeerimise töötubasid. Bulgaaria õpetajatele ja õpilastele tutvustati Ozoboti robotit, Makey Makey leiutamise komplekti ja miniarvutit Micro:bit. Kõige põnevam oli nii lastele kui õpetajatele Ozoboti programmeerimine värvikoodide abil.

Inglise keele tundides õpetasid eestlased bulgaarlastele erinevaid laule ja mänge, näiteks flashcardide abil uute sõnade õppimist, mille puhul keeleoskuse tase ei olnud takistuseks.

Mõlema kooli õpetajad tegelevad rahvusvaheliste eTwinningu projektidega, külaskäigu ajal loodi uus ühisprojekt "Sharing", kus õpetajad jagavad üksteisega oma õpetamise nippe ja kogemusi ning tutvustavad uusi tehnoloogilisi vahendeid.

Kooli direktor Sonya Kulincheva korraldas kaugelt tulnud külalistele eraldi õhtuse vastuvõtu, kus maitsti koos kohalike kooli töötajatega bulgaaria traditsioonilisi sööke-jooke ning õpiti selgeks tähtsamad rahvatantsusammud. Bulgaaria köök on väga mitmekesine ja maitsev ning toidu tegemisele ja söömisele pööratakse palju tähelepanu. Selline vastuvõtt ja tähelepanelikkus oli meeldiv üllatus Eesti õpetajate jaoks.

Kooli inglise keele õpetaja Goritsa Lazarova viis läbi bulgaaria rahvustoitude šopska salati ja gyuvechi valmistamise töötoa. Šopska salat koosneb kurgist, tomatist, paprikast, sibulast, riivitud juustust ja õlikastmest. Gyuvechi valmistamiseks vajalikud köögiviljad ja lihatooted tükeldati ja praeti pannil ning pandi iga sööja jaoks eraldi väikestesse savipotikestesse ahju küpsema. Bulgaarlaste külalislahkusest ja imemaitsvatest toitudest võiks kirjutada pikemalt.

Bulgaarlased on uhked oma kultuuri üle, igal sammul oli näha, et väärtustatakse kohalikke rahvalaule ja -tantse. Rahvamuusikat kuulatakse nii kodus, kui ka kultuuriüritustel, osatakse muusika järgi rahvatantse tantsida ja õpetatakse neid ka külalistele.

 Võõrustajad tutvustasid eesti õpetajatele Bulgaaria selle piirkonna kuulsamaid vaatamisväärsusi. Näiteks Eestiski hästi teatud ravitseja Vanga koduküla ja Bulgaaria kõige väiksemat linna Melnikut, mis on kui vabaõhumuuseum ning kuulsat mägisuusakuurorti Banskot. Sügava mulje jättis Dobarsko kirik, mis hämmastab teadlasi üle maailma. Nimelt on sealsetel 400 aasta vanustel seinamaalingutel Jeesus Kristust kujutatud koos kosmoselaeva meenutava objektiga.

Külastasime erinevaid linnu Edela-Bulgaarias, mis on looduslikult imekaunis koht. Näiteks ööbisime Razlogi linnas, mida piirab kolm mäestikku – Rila, Pirin ja Rodope, nende kõrgemad tipud on üle 2000 meetri kõrged.

Mõlemad koolid on huvitatud edasisest koostööst, nii veebipõhiste kui reaalsete kohtumiste kaudu. Antud Erasmus+ projekt on heaks näiteks sellest, et edukas rahvusvaheline projektitöö on võimalik ka väikestes maakoolides.

Osalemine rahvusvahelistes õpirändeprojektides võimaldab rakendada elukestva õppimise ja enesearendamise põhimõtet, suurendab avatust teistele kultuuridele ning esitab õpetajatele uusi väljakutseid meeskonnatöös. Kohtumised eri maade kolleegidega kujundavad uue vaatenurga ning pakuvad uusi võimalusi oma töö parendamiseks.

 

Surju Põhikooli õpetajad Ave Kartau ja Signe Reidla 

 

Surju kooli visiooniks on mitte ainult õpilaste, vaid kõigi koolis õppivate ja töötavate inimeste igakülgse arengu toetamine. Lähtuvalt sellest esitas Surju Põhikool veebruaris 2017 Erasmus+ programmile töötajate õpirände projekti "Elukestev õpe Surju Põhikoolis".

Suur rõõm oli saada teade SA Archimedeselt, et tuginedes ekspertide hinnangule ja valikukomisjoni ettepanekule toetatakse meie projekti täies mahus, see on 9009 euroga. Projekti käigus said kolm Surju õpetajat 2018. a kevadel ennast täiendada koolitustel Suurbritannias.

Koolitused võimaldasid õpetajatel tõsta oma professionaalsust, areneda isiksuslikult ja leida uut motivatsiooni koolis töötamiseks, samuti partnereid ja ideid rahvusvaheliseks koostööks ning selle läbi suurendada kogu kooli avatust ja Euroopa-mõõdet. Õpirändes osalejad said praktiseerida oma keeleoskust, omandada efektiivseid ja innovaatilisi õpetamismeetodeid ning tutvuda põhjalikult briti kultuuriga.

 Kursus „Teacher Training Programme: English Language and Early Years and Primary Education” toimus Oxfordis, mis on tuntud ülikoolilinn ja asub Londonist paari tunni bussisõidu kaugusel. Pool kursusest oli pühendatud inglise keele õppimisele ja teine pool õpetamismetoodikale. Esimesel nädalal toimusid grupitunnid koos viie hispaania õpetajaga. Teisel nädalal toimusid individuaaltunnid, mis võimaldasid tegeleda just selliste keele- jm teemadega, mis õppijale olid olulised. Metoodika loengutes saadi põhjalik ülevaade alternatiivpedagoogikast – Steiner, Montessori, Reggio Emilia jt. Kuna ööbimine oli peres, siis oli suurepärane võimalus näha brittide kodust elu ja suhelda inglise keeles ka tunnivälisel ajal.

Peale koolitööd ja nädalavahetustel oli hea võimalus tundma õppida Oxfordi linna. See on eriti tuntud oma iidse ülikooli poolest, mis koosneb 38st kolledžist. Iga kolledž on kui eraldi muuseum ja vääriks külastamist. Samuti on linlased uhked selle üle, et siin on elanud kirjanik Lewis Carroll ja kirjutanud raamatu „Alice Imedemaal” ning üles võetud mitmed stseenid Harry Potteri filmidest. Suurem osa muuseumidest on Oxordis tasuta ning seal on, mida vaadata – nt Gutenbergi piibel või väljasurnud lind dodo.

Fotol: Kunstitunnis Henri Matisse'i jäljendamas

 Koolitus oli hästi korraldatud ja võimaldas osalejal edasi arendada inglise keele oskust, täiendada end metoodika alal ning põhjalikumalt tundma õppida briti kultuuri. Koolitus julgustas õpetajat kasutama uusi teadmisi oma igapäevatöös ja andis juurde motivatsiooni tegeleda edasi uute projektidega.

 

 

 



Oxford enne lumetormi "The Beast from the East"

 

Õpetaja Ave Kartau

 Aprillis oli kahel Surju põhikooli õpetajal võimalus Erasmus+ projekti raames osaleda koolitusel Suurbritannias Plymouthis. Erasmus+ õpirände projekt annab võimaluse näha, kuidas toimib haridussüsteem teistes Euroopa riikides ja vahetada kogemusi õpetajatega erinevatest koolidest ja riikidest. 14.-24. aprillil toimunud koolitus oli mitmekülgne ja pakkus palju huvitavat. Suur osa koolitusest keskendus  Inglismaa koolides populaarse õuesõppe(outdoor learning) eesmärkide  ja meetodite tutvustamisele ja praktilistele tegevustele looduslikus keskkonnas.  Kursuse raames külastatud 4 koolis nägime erinevaid võimalusi, mida üks või teine kool oma õppuritele  õuesõppe tundide läbiviimiseks pakub. Linnas asuvad koolid on nutikalt ära kasutanud kogu kooliümbruse, et luua õppimiseks sobivaid keskkondi, olgu selleks lugemisaed või lehtla, asfaldile joonistatud värviline korrutustabel või pitsaahi.

 Koostöös lapsevanemate ja kogukonnaga panustatakse, et muuta õppetunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks. Kuna inglise koolides on õppetunni pikkuseks 60 minutit, on võimalik õuealal läbi viia terve tund või ainult osa tunnist. Õuesõppe puhul on tore see, et loodus ise  pakub nii palju erinevaid õppevahendeid ja -materjale ainetundide läbiviimiseks. Koolitusel olidki kõige väärtuslikumad just inspireerivad kogemused, mis annavad julgust väljuda oma mugavustsoonist(klassiruumist) ja kasutada palju rohkem kooli ümber olevat looduskeskkonda ja selle arvukaid võimalusi. Õpetamine ei pea alati olema seotud digivahenditega, oma kooli ümber olevaid võimalusi tahaks edaspidi varasemast palju rohkem kasutada. Külastatud koolides torkas silma see, et õppetöös kasutati just traditsioonilist lähenemist: ülesanded lahendati ikka pliiatsiga vihikusse, igasse koolipäeva mahtus 30 minutit paberraamatu lugemist ja loetu üle arutlemist. Erinevate õpetajate ja koolijuhtidega vesteldes tuli välja, et ka Inglismaa kooliõpilastele valmistab raskusi teksti mõistmine ja probleemülesannete lahendamine, kuna sõnavara ei ole piisav, ei teata mõistete tähendusi ja ei osata tekstist leida vajalikku infot. Inglise haridussüsteem püüabki probleemi lahendada sellega, et palju õpitavat materjali ehk teooriat  seotakse praktiliste tegevustega. Matemaatika õpetamiseks algkoolides (primary school) kasutatakse neljandat aastat Shanghai (CPA( concrete, pictorial, abstract )stage) ja Singapuri (bar modelling) meetodeid. Põhitähelepanu on suunatud sellele, et enne abstraksete ülesannete juurde jõudmist tehakse enne kõige olulisemad mõisted selgeks praktiliste tegevuste ja vahendite abil(klotsid, arvutuspulgad, mündid jmt). Seejärel liigutakse lihtsamate ülesannetega edasi, kuni jõutakse keerukamate abstraktseid mõisteid sisaldavate ülesanneteni. Nägime, kuidas sel moel õpiti harilikke murde: õpilased moodustasid klotsidest terviku ja seejärel jagasid seda osadeks, et mõista ja oma silmaga näha, mida tähendab murd ⅖ ja millise osa see tervikust moodustab. Sel moel suudavad teistega sammu pidada ka õpiraskustega lapsed. Oluliseks peetakse, et kõik õpilased mõistaksid käsitletava teema sisulist olemust. Mõlemad meetodid on mõeldud matemaatika õpetamiseks, kuid seal kasutatud põhimõtted:kordamine ja visualiseerimine(repetition ja visualization) sobivad ka teistesse ainetundidesse, olgu selleks keeleõpe, eriti sõnavormide või tuletiste moodustamise teemade juures ning miks mitte loodusainete puhul.

Erasmus+ õpetajate õpiränne on suurepärane võimalus tutvuda erinevate suundumuste ja õpetamismeetoditega Euroopa koolides. On võimalus saada uusi ideid, vahetada kogemusi ja tundma õppida ning kasutusele võtta uuenduslikke meetodeid, kuid tore on saada kinnitust ka traditsiooniliste õpetamismeetodite sobivuse kohta. Ka teistes Euroopa riikides õpivad lapsed lugema paberraamatust ja kirjutama ning arvutama  vihikusse harjutusi ja ülesandeid lahendades ja digivahendid oni õpitegevuses enamasti toetavas rollis.

04. juunil toimusid kaks avatud õppetundi, kuhu olid oodatud kõik kolleegid, et näidata neile meie poolt koolitusel omandatud oskusi õuesõppetundide läbiviimiseks. Surju kool asub looduskaunis kohas ja meil on väga palju võimalusi kooliümbrust õppetöö läbiviimisel rohkem kasutada. Tänu koostööle Saarde vallaga on lähiajal kavas lisada kooli ümbrusesse rajatud õppe- ja matkarajale kaks õuesõppeklassi ning lauad ja pingid, et läbi viia erinevaid tunde. Õuesõppe tunnid tõstavad laste motivatsiooni ja ka nö „igavad teemad” muutuvad palju huvitavamaks, kui neid õppida teistsuguses keskkonnas. 5.klassi õpilased näiteks said ise eesti keele päritolu ja keelesugulust õppides puidust ketastest kokku panna keelepuu ja sel moel jäid palju paremini meelde meie keelesugulased. 19.juunil tutvustasime Erasmus+ projekti raames Inglismaal läbitud koolitust kolleegidele ja loodetavasti said ka nemad uusi ja huvitavaid mõtteid, kuidas kasutada oma tundides rohkem praktilisi vahendeid(klotsid, arvutuspulgad, mündid jmt) ja õuesõppe võimalusi, et muuta õpitav teema lastele põnevamaks ja lihtsamalt mõistetavaks. Põhjalikum ülevaade Inglismaal Plymouth` is toimunud koolitusest on kättesaadav ka blogis „Professionaalne areng” (https://profareng.wordpress.com/).

 

Õp Riina Ollo